Ei otse koju läe, kui käes on palgapäev,
vaid sätin sammud linna poole.
Ei huvita mind ükski kauplus linna peal,
ei heida pilke naiste poole.

Kuusteist kannu, mis annab mulle rammu.
Kuusteist kannu ja kandikutel juust.
Kuusteist kannu, mis toidab minu sammu
ja lauad, mis tammepuust.

On seismas tänaval üks lärmav järjekord.
Sean ennast vastumeelselt sappa.
Kui palju sisenejaid ees on juba olnd,
neil pole laudu vaja katta.

Kuusteist kannu, mis annab mulle rammu.
Kuusteist kannu ja kandikutel juust.
Kuusteist kannu, mis toidab minu sammu
ja lauad, mis tammepuust.

On antud istekoht mul seinapoolses reas,
kus letilt võluv pilt mind saadab.
Teen suitsu, teise, juba kelner seisab seal :
"Kui palju?" küsib, mina vastan.

Kuusteist kannu, mis annab mulle rammu.
Kuusteist kannu ja kandikutel juust.
Kuusteist kannu, mis toidab minu sammu
ja lauad, mis tammepuust.

On möödun'd tundi kolm või kurat seda teab.
Kõik seltskond liitund ühtseks pereks.
Käib laul, sest õllekas on kõigil tuju hea
ja õllenaps on juba veres.

Kuusteist kannu, mis annab mulle rammu.
Kuusteist kannu ja kandikutel juust.
Kuusteist kannu, mis toidab minu sammu
ja lauad, mis tammepuust.