lagendike peal
tumedad varjud ja
siit kaugele ei näe

hämarus on vait
udune igatsus vaid voogab üle soo
ja ma näen kuidas muutub see

tulilindude hüüd võidab maa
süütab südame sul põlema
tules mureneb müür
ja on veel loitmas valgusekiir
eespool teed

kargemeelne maa
meelitab langema
ja endas lebama

aga ma ju tean
et tema nõidusest
ei saa ma ärgata
ja ma näen kuidas muutub see